2007. a asutati keelelise mitmekesisuse edendamise võrgustik – organisatsioon, mille tegevus on suunatud keelelise mitmekesisuse arendamisele ja säilitamisele, lähtudes väikese rahvaarvuga riikide riigikeelte ning regionaal-, vähemus- ja põliskeelte kaitsest. Võrgustikus on esindatud iiri, šoti (kõmri), friisi, bretooni, rootsi, katalaani jt keeled. Euroopa Liidu ametlikest niisiis praegu eesti, iiri ja rootsi keel, teistel juhtudel on tegemist regionaalkeeltega, mille kõnelejaskond on mitmel juhul suurem kui eesti keelel.
Võrgustiku loomise ja toimimise peamine eesmärk on luua keskkond, milles mitmekeelsust, keelelist mitmekesisust ja keeleõpet aktiivselt edendatakse. Praegusajal, mil võõrkeelte oskamise vajadust ei tarvitse põhjendada ja inglise keele oskust peetakse paljudes riikides juba üheks baasoskuseks; mil rahvusvahelises suhtlemises rahvusvaheliselt levinud ja suure kõnelejaskonnaga keeltel on eelis, peame mõtlema, kuidas koostöös oma keelt hoida ja arendada ning kuidas eesti noori ja ka teiste rahvuste esindajaid eesti keelt enam kasutama motiveerida. Võrgustiku eesmärk on jõuda ühiselt keelepoliitika oluliste ettepanekute formuleerimiseni ja edastada need Euroopa Komisjonile, Euroopa Nõukogule ning muudele keelepoliitika suundumusi väljatöötavatele institutsioonidele. Võrgustiku kaudu loodetakse kokku saada parima praktika näited, et neid siis (ka kodulehekülje kaudu) jagada, anda infot keeleürituste ja keele arendustegevuse kohta ning panna kokku projektiideed, mida viia ellu elukestva õppe programmide kaudu (rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest). Keskendutakse pigem jätkusuutlikkusele: koostatakse õppematerjale, luuakse keeli ja kultuure tutvustavaid filme jm materjale, kujundatakse atraktiivsete keeleõppevõimaluste süsteemi jne.
Võrgustiku üldine eesmärk poliitilisel tasandil on väikese kasutajaskonnaga keelte, regionaal- ja vähemuskeelte eest seismine, kuid parima praktika kirjeldamise ja selle jagamise kaudu saame tõsta ka oma keele populaarsust. Teretulnud on kõik head ideed, mis puudutavad eesti keele jätkusuutlikkust ning toetavad eesti keele kasutamist (üritused, omapärased õpetamisviisid) ja kasutusalade säilitamist. Otsekontakte kasutades on tulevikus võimalik leida võrgustikku kaasatud riikidest sama taseme (nt koolid, õpilasorganisatsioonid) partnereid, et koos oma keelte eest hea seista. Kuna liikmete hulgas on organisatsioone, kes esindavad eri riikide regionaal- ja vähemuskeeli, saab oma kogemusi jagada ka piirkondades, kus õpetatakse eesti keele erikujusid (nt Võru, Kihnu). Keelelise mitmekesisuse edendamise võrgustiku kontaktisik Eestis on Maie Soll, kelle poole oma heade ettepanekute ja ideedega ka pöörduda võib.